Krüolipolüüs
Krüolipolüüs – unikaalne liigsete rasvaladestuste kõrvaldamise meetod madala temperatuuriga mõjutamise teel, mille tulemusena rasvkoe kogus küll aeglaselt, kuid siiski kindlalt väheneb ning rasvarakkude purustamise protsess jätkub ka pärast protseduuri lõppemist veel 2 kuni 4 kuu jooksul. Kogu selle aja jooksul rasvkoe maht väheneb ja töödeldud piirkondades on tulemus nähtav, samas näeb kõik loomulik välja ning kehasiluett saab tervikuna voolujoonelise kuju.
Ühe seansi jooksul kõrvaldatakse probleemsetest piirkondadest – taljelt, kõhult, seljalt ja reitelt kuni 25% rasva. See on väga efektiivne püsiva ja pikaajalise tulemusega protseduur.
Milliste kehaosade jaoks on krüolipolüüs efektiivne?
Krüolipolüüsi protseduur saab kerge vaevaga hakkama rasvaladestustega, mida ei ole isegi intensiivsete füüsiliste treeningute ja rangete dieetide abil võimalik kõrvaldada. Tasub märkida, et saavutatud tulemust on võimalik füüsiliste koormuste ja õige toitumise abil pikaks ajaks säilitada.
Krüolipolüüs on efektiivne järgmiste kehaosade jaoks:
- kõht
- talje
- sääred
- “kalifeed”
- selg
Miks just nimelt krüolipolüüs?
Krüolipolüüsil on terve rida positiivseid omadusi, mille seas on ohutus, mitteinvasiivsus, valutus (protseduur ei kahjusta nahka vähimalgi määral), toksilise efekti puudumine, samuti rasvaladestuste külmaga mõjutamise suur täpsus.
Pärast krüolipolüüsi on külma mõjul mõnikord võimalik väike kiheluse või tuimumise esinemine, samuti kerge punetus. Kõik need ilmingud on lühiajalised ega mõjuta mingilgi määral tavapärast eluviisi, mille juurde saab kohe pärast protseduuri tegemist pöörduda.
Suurema efekti saavutamiseks ning rasvarakkude laguproduktide vereringe- ja lümfisüsteemi kaudu väljutamisprotsessi kiirendamiseks soovitame teha koos pressoteraapiaga.
Vastunäidustused protseduuri tegemiseks:
- vereringehäired külmaga mõjutamise piirkonnas (vere hüübimise patoloogiad, tromboos jms), antikoagulantide kasutamine, nahatundlikkuse häired;
- värske haav töötlemise piirkonnas, sealhulgas koos versoonte vigastamisega (veritsemine, verevalumid);
- lahtised ja/või infitseerunud haavad, põletikulised protsessid, hiljutised kirurgilised manipulatsioonid külmaga töötlemise piirkonnas;
- avaldunud naha (ulatuslik arm) või nahaaluse koe (song) kahjustused piirkonnas, mida soovitakse töödelda;
- patoloogiline külmatundlikkus;
- rasedus ja laktatsioon;
- kardiostimulaatori olemasolu.